Sunday, October 21, 2012

Probleemid, tulemus, sisu

uaz 452 cool interior







Nüüdseks on möödunud UAZi projekti algusest pisut enam kui kolm aastat. 2010 juuni alguses alustatud töö hakkab ilmet võtma, kuid siiski...
Kiire ülevaade: 2010 juuni kuni august sai Uaz juppideks lahti võetud, kontrollitud osade olemasolu ja töövõimet. Uaz sai värvitud, katkised ja mittetöötavad osad parandatud ning vahetatud. Augusti lõpus sai kogu asi uuesti kokku pandud. Tegemata jäi sisu.
2011 suvi kulus selleks, et katta sisemus soojendusega ja vineerist plaatidega. Kui võrrelda seda 2010nda aasta suvega, siis kulus ilmselt kõigest 5% ajast ja töömahust, et katta bussi sisemus vineeriga.

2012 suvi sai lõpuks alustatud põhjalikumalt interjööri ehitust. Palju küsimusi tekitas sisu - milline laud, kapp, diivan jne. Kuidas teha seinad ja laed? Kas värvida või katta tapeediga, ehk isegi maalida? Lõpus arvasime, et kõige lihtsam oleks katta seinad vooderlaudadega, sest värvimise jaoks oleks pidanud liiga palju siluma ja lihvima, et tulemus jääks ilus. Kokkuvõttes annab vooder veel kindlasti rohkem isolatsiooni heli ja temperatuuri suhtes. Laud ja kapp sai ühendatud ning asetatud kogulaiuses vaheseinaga paralleelselt. Nii katab see ära ka mootori jaoks tehtud väljaulatuva osa ning ehk teeb bussi seest veel vaiksemaks. Lagi sai kaetud riidega. Alguses oli väga raske kogu 4 ruutmeetri suurust riidetükki liimima hakata, kuid kui ots juba kinni jäi, siis läks edasine juba ladusalt. Proovisime panna võimalikult suure osa laest ühes tükis, et ei jääks sisse mingeid koledaid vahesid, üleminekuid ja mustrite erinevusi. Diivani tegin ka ise. Poroloon oli olemas ja õmblesin kokku kuus ümbrist patjade jaoks. Nii saab padjad ära võtta, kui vaja ning ka diivan käib lihtsalt ära ja lisaks sellele, saab võimalusel diivani kiiresti voodiks teha. Siis tekib kahekohaline voodi kogupikkusega 180 cm. Parem ikka kui magada magamiskotis või põrandal. Teha on veel vaja väiksed viimistlused ning valgustus on ka veel puudu. Tuled on olemas, kuid puuduvad mõned asjad, mis takistavad veel nende ülespanekut.

Siis kui olime valmis minema ülevaatusele, tekkis probleem aku laadimisega. Nimelt võtsin ma kunagi kätte ja eemaldasin kõik üleliigsed juhtmed elektriskeemist, kuid paraku eemaldasin vist kogemata ka mingi vajaliku osa ja enam ei leia üles, kus on probleem. Kolm nädalat oleme tegelenud vea otsimisega, küsinud mitmetelt tarkadelt nõu, läbi vaadanud kümneid elektriskeeme, kuid tulemusteta. Võibolla osad küsivad, miks ma eemaldasin juhtmeid, siis see oli sellepärast, et luua korda. Väga palju rippus lahtisi juhtmeotsi, mis polnud kasutusel ja seega tahtsin need ära võtta.

Igatahes tegeleme asjaga ning loodame ikka maailma teedele jõuda.

Kuido

Monday, August 30, 2010

Seitsmeteistkümnes nädal



















Kõik selleks suveks. Üks päev vähem kui neli kuud sellst ajast möödas, kui ma uazi ostsin ja nüüd sai ta meil peaaegu valmis. Terve nädal kulus kokku panemise peale. Kõik võttis nii kuradima kaua jällegi aega, et seest ei jõudnudki peale kabiini osa midagi valmis. Ja seda ka mitte päris täielikult. Üks kõige vastikumaid asju oli klaaside ette panemine. Seda tõepoolest ei tahaks kellelegi soovitada. Samale tasemele jäävad kindlasti ka esimesed uksed, oma liistude, kolmnurksete akende, tihendite, rullikute ja kõige muuga.
Igaljuhul kokkuvõtteks võik öelda, et saime tunda pettumust, rõõmu, väsimust ja kõike muud. Praegu on kuidagi selline rahulolu tunne. Kohtusime selle nelja kuu jooksul paljude huvitavate inimestega, kelle käest kuulsime meeleolukaid lugusi, legende ning saime õpetussõnu ning saime ka juppe. Kahel inimesel - minul ja Kuidol kulus bussi tegemiseks kokku kummalgi kusagil 250-280 töötundi. Kahepeale kokku seega umbes 500. Eks me algul ei osanud seda arvata, et kõik nii palju aega võtab, aga samas ei taha midagi sitasti ka teha ja nii see aeg lähebki. Sai ju kõik lahti võetud- kere, raam ja mootor eraldi. Mootorilt päris juppideks siiski ei võtnud. Ainult kolve ja sisemust ei puutunud, ülejäänud- radikas, genekas, karbuss, õhupuhasti, starter, kollektor ja kõik muu sai küljest võetud ning puhastatud ja korda tehtud. Täna tegime mõned pikemad, ca 5 km pikused sõidud. Kokku ligi 15 km. Millegi pärast läks keema. Tuleb homme veel asja vaadata. Üks pidurivoolik tahab ka veel vahetust ning tagurdamise tuli ka ei põle, aga muidu on ok :) Lisan ühe pildi ka volga mootorist, mis on 0 km sõitnud ja mille ma endale sain.

Monday, August 23, 2010

Kuueteistkümnes nädal











Oleme mõlemad ikka päris väsinud, aga samas hakkab juba miskit asja saama. Viimane kord ei viitsinud lihtsalt kirjutada, sest jõudsin tõesti koju taaskord üsna hilja õhtul ja viimane asi millele ma sellel hetkel mõelda soovisin oli uaz. Viimane nädal sai igaljuhul ära käidud tartus ning üht teist soetatud. Istme kattematerjal, antud juhul siis pvc. Reede laupäev ja põhapäev veetsime garaažis sai bussi alumine pool üle värvitud ja siis veel järgmine päev parandatud. Samuti said veljed ja kõik muu oma viimase värvilahenduse. Kindlasti pole värvi kvaliteet see, mida me alguses lootsime. Arvesse võttes aga meie kogemusi, võimalusi ja kõiki muid tegureid peame siiski tulemusega rahul olema. Kellele ei meeldi, see ei pea vaatama- nii lihtne see ongi.

Monday, August 16, 2010

Viieteistkümnes nädal











Ei viitsigi ausalt öeldes antud hetkel siia midagi kirjutada. Lisan lihtsalt pilte.

Monday, August 9, 2010

Neljateistkümnes nädal











Nädalavahetus möödus täpselt samamoodi nagu eelminegi. Kolm päeva kella 8 kuni 22-ni töökojas. Üsna väsitav ja kuradi kuum. Reedel tegin liivapritsiga kere põhja alt ning mingi osa ka salongist liivapritsiga puhtaks. Laupäeval sai tänu Akselile põhimõtteliselt kõik keevitatud. Uued plekid, mõned uued karbid. Lisaks tõstsime mingi päev peale mootori ja Kuido ühendas ära erinevad vardad ja vidinad. Käsipidur, käiguvardad jne. Pühapkeevitasime veel natuke ning siis värvisime põhja ära ning katsime ka kivikaitse tõkkega. Kõige toredam oli muidugi see, et lõpus ei olnud meil enam elektrit ja töötasime nagu kusagil tõelises karu perses. Väga pime oli. Õhtul kella 10 paiku saime kuidagi läbi häda veel kabiini raamile peale, aga sellest pilte pole, kuna niivõrd pimeoli. Pildid on ise nagunii üldiselt kehva, kuna telefoniga tehtud. Üldiselt läks aga kõik siiski hästi. Aga iga asi võtab nii kuradima palju aega, et kui esialgsetest planidest pool täita jõuab, siis on ka hästi. Nüüd on jäänud väljast ainult kere värvida.