Algus

Mõte

See mõte, et teha üks tore vene buss korda oli mul peas juba eelmine suvi, aga ei teagi mille taha see jäi. Kuidol liikusid mõtted samas suunas eelmise aasta sügisel. Mõtles, et kurat oleks tore midagi 2010 suvel teha, sest iga aasta on miskit tehtud. Pidasimegi nõu ja kusagilt tuli välja, et mõtleme samas suunas. Ilmselt pole see blogi kirjutamine just väga originaalne asi, aga ehk on kellelgi siiski tore lugeda sellest ettevõtmisest. Mingit ajalist eesmärki me endale ei sea. No suvel võiks muidugi valmis saada. Lisaks veel siia, et tegemist ei ole absoluutselt mingi tuunimise, võimsamaks tegemise või mingi taolise projektiga. Samas otseselt me ka ei restaureeri, vaid lihtsalt vaatame, mis välja tuleb. Tundub, et hea on kui teed midagi mis meeldib ja nii ongi.

Ajalugu
Vahetult pärast Teist maailmasõda alguse saanud UAZ-i saaga kestab tänapäevani, kuigi pärast N Liidu lagunemist oluliselt tagasihoidlikumas mastaabis. UAZ-i sünniajaks võib pidada 1950ndate keskpaika, mil senist Nõukogude maastikuautot GAZ-69-t tootnud tehas kolis Volgamaale Uljanovskisse. Sealt ka nimi UAZ (Uljanovski AvtoZavod). 1965. aastal asendati GAZ-69 lõplikult uue UAZ-469-ga ning 1966. aastal lisandus ka UAZ-452, mis kujutas endast omapärast ristandit maastikuautost ja väikebussist. Valikus oli ka pikap: kastiga teisend 452-st. Kuni 1980. aastate lõpuni oli UAZ tavainimese jaoks kättesaamatu ning teenis vaid miilitsa, sõjaväe ja kolhooside-sovhooside ülemate huve.
Üldine jutt

UAZ-ide kere on tõelistele maastikuautodele kohaselt tugeva redelraami peal. See tagab ehituse lihtsuse ning järeleproovitud tehnika vastupidavuse. Kuid nagu iga tööriista puhul (mida UAZ kindlasti on), on ka UAZ-i kered tihti aastatepikkusest väntsutamisest väsinud. Roostekindlus ei ole samuti just tippklassist. Viimast siis maailma mastaabis, Vene autode keskmist ületab UAZ kindlasti. Kui UAZi osta, tasuks tähelepanu pöörata alusraami seisukorrale: kuidas on läbiva roostega ja metalli väsimusest tekkinud pragudega? Need hädad tähendavad väga suuremahulist tööd alusraami kallal, mis isegi vähestele “tõelistele meestele” jõukohane on, ja nõuab lisaks seadmeid, mida igas garaažis kindlasti pole (keevitus jm). Samas läheks sellises mahus töö mõnes kereremondiga tegelevas ettevõttes väga kalliks, eriti arvestades auto (enamasti soodsat) omahinda. Raamil kere määrab paljuski ka auto mugavuse. Sõiduasend on kõrgel ja vaateväli väikesevõitu akende kiuste hea, kuid sisseronimine puhaste riietega on paras kunsttükk

Meie UAZ

Üldise jutu ning ajaloo osa võtsin kunagi ilmunud autolehest, või oli see tehnika maailm. Päris täpselt ei mäletagi. Meie UAZi puhul on tegemist mudeliga 452. Masin ise on tehasest välja veerenud 29 aastat tagasi. Bussil on kokku koos külje ning tagumise uksega neli sisseronimise kohta. Eriti toredaks teeb minu jaoks asja see, et tegemist on neljaveolise masinaga. Mootor on nagu ikka UAZil 2,4 liitrine vene bensiinimootor. Sama mootor, mida paigaldati Volgale. Kunagi vist kui neid kusagile Itaaliasse viidi pandi peale ka mingeid alfa rome mootoreid. Võtsid ja võtavad nüüdki tunduvalt vähem kütust kui originaal 2,4 liitrine. Bussi pilte pean ilmselt mõne aja pärast lisama, kui kusagilt kiirema netiga koha leian.