Uaz

2011-07-22T02:21:00.001-07:00

11.12.2010

2010-12-20T07:08:00.001-08:00

kelk

2010-12-05T11:21:00.001-08:00

Seitsmeteistkümnes nädal

2010-08-30T12:12:00.000-07:00

Kõik selleks suveks. Üks päev vähem kui neli kuud sellst ajast möödas, kui ma uazi ostsin ja nüüd sai ta meil peaaegu valmis. Terve nädal kulus kokku panemise peale. Kõik võttis nii kuradima kaua jällegi aega, et seest ei jõudnudki peale kabiini osa midagi valmis. Ja seda ka mitte päris täielikult. Üks kõige vastikumaid asju oli klaaside ette panemine. Seda tõepoolest ei tahaks kellelegi soovitada. Samale tasemele jäävad kindlasti ka esimesed uksed, oma liistude, kolmnurksete akende, tihendite, rullikute ja kõige muuga.
Igaljuhul kokkuvõtteks võik öelda, et saime tunda pettumust, rõõmu, väsimust ja kõike muud. Praegu on kuidagi selline rahulolu tunne. Kohtusime selle nelja kuu jooksul paljude huvitavate inimestega, kelle käest kuulsime meeleolukaid lugusi, legende ning saime õpetussõnu ning saime ka juppe. Kahel inimesel - minul ja Kuidol kulus bussi tegemiseks kokku kummalgi kusagil 250-280 töötundi. Kahepeale kokku seega umbes 500. Eks me algul ei osanud seda arvata, et kõik nii palju aega võtab, aga samas ei taha midagi sitasti ka teha ja nii see aeg lähebki. Sai ju kõik lahti võetud- kere, raam ja mootor eraldi. Mootorilt päris juppideks siiski ei võtnud. Ainult kolve ja sisemust ei puutunud, ülejäänud- radikas, genekas, karbuss, õhupuhasti, starter, kollektor ja kõik muu sai küljest võetud ning puhastatud ja korda tehtud. Täna tegime mõned pikemad, ca 5 km pikused sõidud. Kokku ligi 15 km. Millegi pärast läks keema. Tuleb homme veel asja vaadata. Üks pidurivoolik tahab ka veel vahetust ning tagurdamise tuli ka ei põle, aga muidu on ok :) Lisan ühe pildi ka volga mootorist, mis on 0 km sõitnud ja mille ma endale sain.

Kuueteistkümnes nädal

2010-08-23T12:18:00.000-07:00

Oleme mõlemad ikka päris väsinud, aga samas hakkab juba miskit asja saama. Viimane kord ei viitsinud lihtsalt kirjutada, sest jõudsin tõesti koju taaskord üsna hilja õhtul ja viimane asi millele ma sellel hetkel mõelda soovisin oli uaz. Viimane nädal sai igaljuhul ära käidud tartus ning üht teist soetatud. Istme kattematerjal, antud juhul siis pvc. Reede laupäev ja põhapäev veetsime garaažis sai bussi alumine pool üle värvitud ja siis veel järgmine päev parandatud. Samuti said veljed ja kõik muu oma viimase värvilahenduse. Kindlasti pole värvi kvaliteet see, mida me alguses lootsime. Arvesse võttes aga meie kogemusi, võimalusi ja kõiki muid tegureid peame siiski tulemusega rahul olema. Kellele ei meeldi, see ei pea vaatama- nii lihtne see ongi.

Viieteistkümnes nädal

2010-08-16T00:08:00.000-07:00

Ei viitsigi ausalt öeldes antud hetkel siia midagi kirjutada. Lisan lihtsalt pilte.

Neljateistkümnes nädal

2010-08-09T00:39:00.000-07:00

Nädalavahetus möödus täpselt samamoodi nagu eelminegi. Kolm päeva kella 8 kuni 22-ni töökojas. Üsna väsitav ja kuradi kuum. Reedel tegin liivapritsiga kere põhja alt ning mingi osa ka salongist liivapritsiga puhtaks. Laupäeval sai tänu Akselile põhimõtteliselt kõik keevitatud. Uued plekid, mõned uued karbid. Lisaks tõstsime mingi päev peale mootori ja Kuido ühendas ära erinevad vardad ja vidinad. Käsipidur, käiguvardad jne. Pühapkeevitasime veel natuke ning siis värvisime põhja ära ning katsime ka kivikaitse tõkkega. Kõige toredam oli muidugi see, et lõpus ei olnud meil enam elektrit ja töötasime nagu kusagil tõelises karu perses. Väga pime oli. Õhtul kella 10 paiku saime kuidagi läbi häda veel kabiini raamile peale, aga sellest pilte pole, kuna niivõrd pimeoli. Pildid on ise nagunii üldiselt kehva, kuna telefoniga tehtud. Üldiselt läks aga kõik siiski hästi. Aga iga asi võtab nii kuradima palju aega, et kui esialgsetest planidest pool täita jõuab, siis on ka hästi. Nüüd on jäänud väljast ainult kere värvida.

Kolmeteistkümnes nädal

2010-08-01T14:09:00.000-07:00

Kirjutan siia suure väsimusega ja rahuloluga hinges. Viimase kolme päeva jooksul oleme Kuidoga bussi raami ja muude asjadega tegutsenud ligu 40 tundi. Alustasime reede hommikul ja lõpetasime täna õhtul pool 11. Raamiga sai nüüd ühele poole. Reedel lasin mina umbes 6 tundi liivapritsiga raami puhtaks, et saaks ära värvida. Kuido tegeles pisut kere ja muude asjadega. Reede õhtuks sai raam happekrundi alla. LAupäeval sai värvitud raam, veljed, nö kapott ja veel vidinaid ning täna lõpuks sillad, vedrud amordid, tagavararatta raam ja 2 kardaani. Kui me oma optimistliku prognoosiga lootsime tegeleda ka kerega sellel nädalavahetusel, siis paraku reaalsus kukkus hoopis teistmoodi välja. Oleme õnnelikud, et sellegagi hakkama saime. Piltide pealt saate näha kui viisakas pulmaline Kuido täna oli.

Kaheteistkümnes nädal

2010-07-29T05:55:00.000-07:00

Vabandused viivituse pärast nendele, kes seda juttu siin loevad. Pidin kirjutame põhapäeval, aga ei jõudnud ning nüüd käisin paar päeva ära ning polnud kirjutamiseks võimalust. Igatahes eelmine nädal sai läbi mõningate probleemide siiski raam ära keevitatud ning nüüd pole sellega peale värvimise enm midagi teha. Tänusõnad lähevad siinkohal Joeli suunas.

Üheteistkümnes nädal

2010-07-19T12:40:00.000-07:00

Kui ma lootsin, et sellel nädalal saab buss värvitud, siis reaalsus kujunes kahjuks teistsuguseks. Kuido läks mõneks ajaks soome ja nii tekkib hetkel väike paus sisse. Samas midagi ikkagi saab teha. Sain kätte jupid, mis tsinkimisse viisin. Igasugused vardad, tule tagumised kinnitusklambrid, kasti keskel on näha käsipiduri klotse katvat kaant. Kolmest radikast sain kokku peaaegu ühe, peaaegu seepärast, et jalad, millega radikas raami külge kinnitub vajavad keevitamist. Õnneks mitte väga suur töö. Vahepeal on üldse sellised halvemad päevad nagu näiteks täna. Peale kahe pildi muud nagu lisada ei olegi. Homme peaks veel mõningad jupid tsinkimisest kätte saama ning lisaks veel uusi aknatihendeid, uksestoppereid ja ehk ka ühe tagumise küljeklaasi.

Kümnes nädal

2010-07-13T00:35:00.000-07:00

Tegime keretöid. Lõikasime välja roosteussiga kohad ja sinna asemele uued plekid. Keevitada muidugi ei saanud, sest kumbki meist seda teha ei oska. Aga palume selle kellelgi tuttavatest ära teha. Tõmbasime raami töökoja alla, et Ott vinkli raami külge ära keevitada saaks. Võtsime kerelt küljest ära viimased detailid ja kui kõik sada protsenti hästi läheb, saab ehk ära värvida see nädalavahetus. Pesime mingi päev mootori ka ära, niipalju kui võimalik oli. Ausalt öeldes ei uskunudki, et iga väikese asjaga niivõrd palju aega läheb. Loodame parimat ja lisan mõned pildi.

Üheksas nädal

2010-07-08T12:09:00.000-07:00

Võtsime maha mootori. Lisaks veel mootori küljest käigukasti koos vahekastiga. Kuido võttis käigukasti lahti ning välja tuli see tõde, mida me juba tegelikult varem teadsime. Põhjus, miks esimest ja tagurpidi käiku ei ole. Ühe võlli peal oleval hammasrattal on pooled hambad puudu. Saime kätte ka kõik värvid, ning kui hästi läheb püüame järgmise nädala lõpuks värvimisega ühele poole saada. Lõikasin raami jaoks rauast välja ka ühe vinkli, mis tuleb keevitada raami külge, kuna raamis on mõra. Mingi päev viisin ka hunniku vidinaid tsinkimisse, käigukangid, käigukasti kahvel, ühesõnaga igast junne.

Kaheksas nädal

2010-06-29T13:56:00.000-07:00

Alustaksin sellega, kui kummaline päev mul täna oli. Käisin Tartus ja nägin päeva jooksul kolme erinevat Riias valmistatud RAF bussi. Naljakad, üks oli ilusti korda tehtud ning seda olen ma ka varem näinud. Viimane kord juhtis bussi kalamehemütsiga lõbusas olekus mees.
Kui ma oleks Tarmo Tiisler, siis võiks kaheksanda nädala kohta öelda, et see oli nädal mil hakkas juhtuma. Pärast jaanipäeva pidustusi ja kõiksugu kiiret aega jõudsime ka bussiga miskit teha. Tõstsime kere raami pealt maha. Ja no nagu ikka juhtus üllatusi. Olime täiesti 100 % veendunud, et kõik poldid said lahti, aga kui juba tõstuk kabiini taeva poole venitas, tuli välja, et päris niimodi see siiski ei ole. Kusagilt oli veel 2-ga kinni. Sinna ei saanud muidugi võtmetega ligi ja tuligi kuidagi väga halvas asendis relakaga läbi lõigata ning mingi vana roolivardaga taguda, et need otsast kukuksid. Lõpuks saime kere maha ja pakkisime eraldi sisse. Hakkasime raami liivapritsiga puhastama ja nähtavale tulid väga halvad mõrad raamis, seega peab mingid raudvinklid keevitama, muidu lihtsalt võib juhtuda, et poole tee peal murdub auto pooleks. Sellel nädalal peaks kätte saama ka värvid ning jah, püüame teha nii kuidas jõuame. Olen veidi haige, külma saanud ning väike palavik, samas juba veidi parem võrreldes eelmise nädala lõpuga. Suuremate piltide vaatamiseks klõpsake pildile.

Seitsmes nädal

2010-06-26T11:17:00.000-07:00

Sellel nädalal tõmbasime bussi ära Mõnistesse ja hakkasime seal mõningaid asju liivapritsiga puhastama. Mina jõudsin puhastada ema jaoks neli karderoobi ust ning bussiga suurt midagi teha ei jõudnud. Lasin puhtaks stange ja siis nö kapotikaane. Kuido sai võrri valmis. Pildid räägivad ise, järgmine kord kirjutan rohkem.

Kuues nädal

2010-06-13T07:28:00.000-07:00

Mõtlen, mis saab ja mis saanud on. Saanud on see, et liivaprits sai valmis ja sellel on tõsiselt hea kaubanduslik välimus. Kulutasin kokku umbes 1000 eeki, poes maksab sama asi aga 10000-15000. Tõesti ei tea, kust nad selle hinna võtavad. Sai põhimõtteliselt peaaegu kõik juhtmed lahti ühendatud ning järgmine nädal tahaks kabiini raami pealt maha tõsta ning seejärel puhtaks ja värvimisse. Kuido lasi pritsiga võrri mootori puhtaks ning veel ämbritäis mootorratta külgkorvi juppe. Mina puhastasin ära tagumised stangejupid ning uazi esimese ventika karbi. Natuke proovisin ka üht vana ust. Liiva jäi muidugi kõige jaoks väheseks. Piltide pealt võib näha liivapritsi ja tehtud töid. Esistange on puhastamata, puhastatud tagumine oli algul samasugune.

Viies nädal

2010-06-06T12:32:00.000-07:00

Lihtsalt vajutasin selle kuradi akna kogemata kinni. Jutt oli juba valmis. Nüüd siis pean midagi uuesti kirjutama. Sellel nädalal jõudsin jälle teha kõike muud, kui bussiga tegeleda. Eelmise nädala lõpus läksin Tallinna ning teisipäev-kolmapäev käisin Soomes AC/DC kontsertil. Oli tore. Tegin ära ka oma A kateogooria arki teooria. Koguaeg on lihtsalt miskit muud tegemist, täna koristasin 7 tundi garaaži, mis kindlasti Murphy seaduse järgi varsti samasugune on nagu ta oli eile. Eile külvasin muruseemet ja korjasin kive. Reedel siiski midagi Kuidoga tegime. Eemaldasime viimase vaheseina, mis eraldas juhti ka kürvalistujat tagumistest. Piltidel võib tunduda, et eemaldatud on ainult pool seina ja tegelikult nii see ongi, sest teist poolt lihtsalt ei ole võimalik eemaldada. Kuido märkis ära ka kõik tagumised juhtmed, mis kuhu läheb, aga kindlasti tuleb nendega veel üks paras jama. Lisan täna tehtud pilte ja video Raulist, mis tegelikult on juba üle kuu aja vana.

Neljas nädal

2010-06-03T12:54:00.000-07:00

Nagu minu puhul ikka, liiguvad asjad teo kiirusel. Suurt midagi nädalaga ei juhtunud. Buss on kile all, aga vahepeal sain uue pumba ning siis võtsime korraks kile maha. Pump küljes ja uus ventilaator samuti ning keerasime võtit. Saime mootori tööle, teadagi kuhu poole meie suunurgad mootoriheli kuuldes liikusid. Lisan video ja loodan selle ning uuel nädalal juba tõsiselt asja kallale asuda.

Kolmas nädal

2010-05-23T12:17:00.000-07:00

Tasa ja targu. Bussi juures suurt midagi teha ei jõudnud, samas midagi siiski. Laupäeval sai koos Joeliga põhimõtteliselt bussi lihvimine lõpetatud. Vähemalt see esialgne, mis plaanis oli. Lisaks kruvisime küljest kõik üleliigsed vidinad, need tagumiste uste juudijunnid jne. Lõpus tõmbasime bussi kilega kinni, et väga suured vihmad enne seda, kui garaaži saame, liiga ei teeks. Samas hakkasin jälle hiljem mõtlema, kurat et seal kile all tekib kondentsniiskus ja see pole mitte hea. Seega kui keegi teab, kas see ikka kindlasti tekib ja mis mõju sellel metallile on. Neljapäev käisin Kuidoga võrus turu peal ja andsin oma kütusepumba tellimuse sisse. Kui hästi läheb, ehk saab tuleval neljapäeval juba kätte. Käesoleval nädalal sai alustatud liivapritsi tegemisega. Ostsin voolikud, torud, kraanid ära. Neljapäev viisin lätti ühe vana gaasiballooni treiali juurde, kes keevitab ja lõikab vajalikud augud, kaaned vindid paagi külge, sisse ja peale. Siia juurde võiks veel kirjutada kui tore linn Ape on ja kui vahvaid selle Vastse-Roosas elab. Nimesid nimetamata läksime neljapäeval pärast treiali juures käimist ühte Ape eramajasse, kust oli võimalik osta nii vene viina, suitsu kui ka kütust - ühesõnaga kõiki strateegiliselt tähtsaid asju. Ootasin autos, kui Jüri majast välja tuli, suu kõrvuni ja lausus
:"Nii head valikut pole kaua aega kusagil olnud". No on ikka tegelane. Muide oli suurepärase ilmaga nädal. Mõned pildid ka.

Teine nädal

2010-05-17T12:39:00.000-07:00

Kaks nädalat möödas ja uazi hingeelu hakkab selgeks saama. Või siiski mitte... osake sellest kindlasti. Uazi puhul kehtib sama reegel nagu kõigi teiste vene masinate puhul, teenindus on vaid korra ( enne tehasest välja veeremis) ja ülejäänud näpi oma ja teiste mõistuse abiga kuidagi korda. Teisel nädalal juhtus niipalju, et sain uue ventiga, piibujuhtmed, jagaja kaane, lukustuva kütusekorgi :) ja uue kütuse pumba. Õnn jäi aga üsna üürikeseks, kui avastasin, et isa oli mulle hoopis vala pumba toonud. See pump nimelt 469 oma. Seega jah, tuleb otsida kusagilt uus. Juhtmete ja teiste asjade kohta ei oska küll midagi halba öelda. Väga head. A ja siis sain veel uued küünlad ka, vene omad A11. Pakitud ilusti õlipaberisse, nagu vanasti olid need mudelautod. Ja muidugi see vene asjade lõhn, imeline. Kummi õli plastmassi segu. Töödest jõudsin tegeleda veidi kere kallal ja mingist jagu pealmist värvi maha nühkida. Lihtsalt ei jõudnud kõike, mingi jama ka, oli kohutav energiapuudus terve nädal. Sellel nädalal tuleb lõpuks Kuido ka maale ja saame ehk liivapritsi valmis ning kere üleni pealmisest värvist vabastada. Nagu ikka panen mõned pildid ka.

Esimene nädal

2010-05-10T12:34:00.000-07:00

Nädal möödas ja pisut ka midagi tehtud. Kuna auto oli igasugust sodi, alates kartulikottidest ja põhust ning lõpetades puuhalgudega täis, siis kulus mul terve esmaspäev lihtsalt koristamiseks. Lisaks lammutasin muidugi ära vaheseina, mille eelmine omanik oli sinna ehitanud. Ise mõtlesin, et ilmselt vist sellepärast, kuna autos on viis kohta ja siis on justkui tagumised kolm reisijat pagasiruumist eraldatud.
Pärast koristust võtsin autolt küljest ära stanged ja lihvisin need käia otsa pandava traatharja abil puhtaks. Paar päeva ei viitsinud midagi teha, või ei teadnud millisest otsast pihta hakata. Uurisin liivapritse nii poest kui ka internetist ja ilmselt tuleb lihtsalt üks selline ise valmis teha. Teenustöööna läheks uazi kere ilmselgelt liiga kalliks ja auto kusagile viimine antud hetkel lisaks veel kulusi ja ei oleks üldsegi mõtekas. Ah jaa lisaks lihvisin veel ära traatharjaga tagumise põranda, kuhu oli aja jooksul kogunenud üsna korralik korrosioonikiht.
Väärt infot ja nõu sain laupäeval mil koos targemate meestega võtsime maha kütusepumba ning veel osa sodi. Pealtnäha ei olnudki mootoril suurt midagi viga, aga kui kuidagi käima ei tahtnud minna pidi kusagil miskit nihu olema. Panin aku peale ja mootor käis ringi, aga tööle ei läinud. Jupi kaupa vaatasimegi ning tuli välja, et kütusepump ei löö nö kütust üles ja mootor ei saa kätte. Laupäeval sai survepesuriga puhtaks lastud ka põhjaalla kogunenud pori. Eks ta üldiselt selline koristusnädal kippus olema. Panen mõned pildid ka, täna proovisin ühe koha pealt veidi liivapaberiga lihvida, et pealmise värvi maha saaks. Hiljem kulub pritsiga siis vähem liiva ning vaeva. Lisan uazil piltidel ühe täiesti kõrvalise pildi. Tundus minu jaoks huvitav. Meil lõi siin lähedal ühte kuuske laupäeval äike.

Algus

2010-05-02T12:38:00.001-07:00

Mõte

See mõte, et teha üks tore vene buss korda oli mul peas juba eelmine suvi, aga ei teagi mille taha see jäi. Kuidol liikusid mõtted samas suunas eelmise aasta sügisel. Mõtles, et kurat oleks tore midagi 2010 suvel teha, sest iga aasta on miskit tehtud. Pidasimegi nõu ja kusagilt tuli välja, et mõtleme samas suunas. Ilmselt pole see blogi kirjutamine just väga originaalne asi, aga ehk on kellelgi siiski tore lugeda sellest ettevõtmisest. Mingit ajalist eesmärki me endale ei sea. No suvel võiks muidugi valmis saada. Lisaks veel siia, et tegemist ei ole absoluutselt mingi tuunimise, võimsamaks tegemise või mingi taolise projektiga. Samas otseselt me ka ei restaureeri, vaid lihtsalt vaatame, mis välja tuleb. Tundub, et hea on kui teed midagi mis meeldib ja nii ongi.

Ajalugu
Vahetult pärast Teist maailmasõda alguse saanud UAZ-i saaga kestab tänapäevani, kuigi pärast N Liidu lagunemist oluliselt tagasihoidlikumas mastaabis. UAZ-i sünniajaks võib pidada 1950ndate keskpaika, mil senist Nõukogude maastikuautot GAZ-69-t tootnud tehas kolis Volgamaale Uljanovskisse. Sealt ka nimi UAZ (Uljanovski AvtoZavod). 1965. aastal asendati GAZ-69 lõplikult uue UAZ-469-ga ning 1966. aastal lisandus ka UAZ-452, mis kujutas endast omapärast ristandit maastikuautost ja väikebussist. Valikus oli ka pikap: kastiga teisend 452-st. Kuni 1980. aastate lõpuni oli UAZ tavainimese jaoks kättesaamatu ning teenis vaid miilitsa, sõjaväe ja kolhooside-sovhooside ülemate huve.
Üldine jutt

UAZ-ide kere on tõelistele maastikuautodele kohaselt tugeva redelraami peal. See tagab ehituse lihtsuse ning järeleproovitud tehnika vastupidavuse. Kuid nagu iga tööriista puhul (mida UAZ kindlasti on), on ka UAZ-i kered tihti aastatepikkusest väntsutamisest väsinud. Roostekindlus ei ole samuti just tippklassist. Viimast siis maailma mastaabis, Vene autode keskmist ületab UAZ kindlasti. Kui UAZi osta, tasuks tähelepanu pöörata alusraami seisukorrale: kuidas on läbiva roostega ja metalli väsimusest tekkinud pragudega? Need hädad tähendavad väga suuremahulist tööd alusraami kallal, mis isegi vähestele “tõelistele meestele” jõukohane on, ja nõuab lisaks seadmeid, mida igas garaažis kindlasti pole (keevitus jm). Samas läheks sellises mahus töö mõnes kereremondiga tegelevas ettevõttes väga kalliks, eriti arvestades auto (enamasti soodsat) omahinda. Raamil kere määrab paljuski ka auto mugavuse. Sõiduasend on kõrgel ja vaateväli väikesevõitu akende kiuste hea, kuid sisseronimine puhaste riietega on paras kunsttükk

Meie UAZ

Üldise jutu ning ajaloo osa võtsin kunagi ilmunud autolehest, või oli see tehnika maailm. Päris täpselt ei mäletagi. Meie UAZi puhul on tegemist mudeliga 452. Masin ise on tehasest välja veerenud 29 aastat tagasi. Bussil on kokku koos külje ning tagumise uksega neli sisseronimise kohta. Eriti toredaks teeb minu jaoks asja see, et tegemist on neljaveolise masinaga. Mootor on nagu ikka UAZil 2,4 liitrine vene bensiinimootor. Sama mootor, mida paigaldati Volgale. Kunagi vist kui neid kusagile Itaaliasse viidi pandi peale ka mingeid alfa rome mootoreid. Võtsid ja võtavad nüüdki tunduvalt vähem kütust kui originaal 2,4 liitrine. Bussi pilte pean ilmselt mõne aja pärast lisama, kui kusagilt kiirema netiga koha leian.